02.06. - 09.09.
Ekspositsioon Evald Okase töödest: joonistused, graafika, maal, objektid
02.06. - 09.09.
Linn ja maa Evald Okase loomingus
Kuraator: Mai Levin
muuseumi II korruse näitusesaalid
Teema oli aktuaalne ka nõukogude perioodil ning kajastub mitmeti Evald Okase maalis ja graafikas. Sõjajärgsel ajal oli kunstniku fookuses Tallinna vanalinn ja Vääna rannamaastikud. 1950. aastate teisel poolel - saarte loodus ja kalurielu, suurehitused Kundas ja põlevkivirajoonis. Viimasele pühendatud leht „Gaasitehas“ (1959) sai preemia Ljubljana graafikabiennaalil 1961.a. Suurlinnades, kus ta viibis 1960.aastatel – eelkõige Tokios (1963), Montrealis(1967), New Yorgis (1969) - , innustus ta kaasaegsest linnaehitusest, moodsa arhitektuuri konstruktiivsest julgusest. See väljendus alates 1960. aastatest paljudes abstraktsiooni kalduvates maalides („Linn tellingutes“, 1965, Eesti Kunstimuuseum, jt.) ning söövitus- ja litotehnikas üksiklehtedes, samuti aastail 1974-86 loodud suurekaustaliste litode sarjas „Linn“. Tema isikupäraselt impulsiivne lähenemine konstruktivistlikule kompositsioonile väärib esiletõstmist. Ühtaegu on teda alati paelunud looduse elujõud, vohav rohelus („Maastik lilledega“, 1976, Eesti Kunstimuuseum). Oma nägemuse linna, looduse ja kunstniku suhetest on ta jäädvustanud triptühhonides „Linn ja kunstnik“ (1978, Eesti Kunstimuuseum) ning „Inimene ja loodus“ (1985, Tartu Kunstimuuseum), mida pole ammu nähtud.

02.06. - 09.09.
EV 100 kunstiprogrammi "100 kunstimaastikku" kuuluv rahvusvaheline kaasaegse klaasikunsti näitus „Teine Vaatenurk“
Kuraator: Kati Kerstna
pööningusaal

Vaatenurgad sõltuvad väga paljust – kasvatusest, keskkonnast, (eel)arvamustest, teiste arvamustest, kontekstist, eesmärkidest, vajadustest jne.

Vaatenurgad kujundavad meie hinnanguid ja sellest tulenevalt ka otsuseid, käitumismustreid ja nende tagajärgi. Kuid aeg-ajalt teise vaatenurga võtmine võib avada ukse senisest hoopis teistsugusesse - avaramasse maailma.

Näitusel saab näha väga erinevaid vaatenurki väga erinevatel teemadel -

on nostalgilised tagasivaated noorusaja eredamatele hetkedele; kaugemasse ja veel kaugemasse aega. Avalikustatakse kriipimajäänud igatsused nii intiimsete mälestuste kui ka poeetilisemalt lendamise ja vabaduse järele. Muretsetakse keskkonna pärast üldiselt ja ka konkreetselt oma ökoloogilise jalajälje pärast. Süvenetakse naha antropoloogilistesse uuringutesse, kulgetakse pimeduse ja valguse piiril, mõtiskletakse üsna ootamatute nurkade all täiuslikkuse ning täiuslik-olemise teemadel. Antakse ka lihtsalt jalaga klaasi esteetikale.

On monumentaalset kõrguste- ja kaugusteigatsust; on kujutavat, skulpturaalset, abstraktset.

On tunnetuslikumat ja otsesemat; on helgemat ja süngemat; on vaiksemat ja valjemat.

On ka kadunud majaperemehe aegadetagune visioon klaasikunstist.

Ehk siis on palju, on erinevat ja on pikalt - terve suve.

Näitusel osalevad: Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Erki Kannus, Merle Kannus, Kati Kerstna, Eve Koha, Kai Koppel, Ivo Lill, Evald Okas, Kairi Orgusaar, Rait Prääts, Kateriin Rikken, Eili Soon Eestist; Marta Gibiete, Anda Munkevica Lätist; Simone Fezer, Cornelius Réer, Torsten Rötzsch Saksamaalt

Näituse kuraator: Kati Kerstna

Näitus kuulub EV100 kunstiprogrammi "Sada kunstimaastikku"

Näitust toetavad Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Kultuurkapital, Haapsalu linn

02.06. - 01.07.
Silja Saarepuu, Villu Plink isiknäitus „Maal“
muuseumi galerii I korrus

Mõistulugusid tööst ja toimetustest. Väikestelt inimestelt maalt ja maali tagant ja veel...
Vaadates vaikelu puudekohinaga ning agraarmütoloogilist müttamist saab mõtiskleda:
mis toimuks ühel väikesel maal ilma väikeste inimesteta? või mis oleks too maal ilma väikeste inimesteta?
Kas elu maal, mida ümbritseb kolmest küljest vesi, tähendab elu isolatsioonis? Või on ümbritseval veel hoopis ühendav roll.
Elu kesk vesi - kus vesi on ehk ühest küljest piir - teisalt aga sild.

03.07. - 22.07.
Antti Ojala isiknäitus
Korraldaja: Mara Ljutjuk
muuseumi galerii I korrus

25.07. - 15.08
Sõelutud maa
Installatiivne näitus Rakupaku workshopil valminud töödest ja osalejate loomingust Kuraatorid: Ingrid Allik, Üla Koppel
muuseumi galerii I korrus

2018. aastal toimuv Rakupaku workshop on viies kord, kui Evald Okase Muuseumis saavad kokku erinevate erialade kunstnikud, et uurida ja katsetada erinevaid tehnikaid savi ja tekstiili valdkonnas. Siiani on olnud töötubade ühendavaks lüliks keraamikas kasutatatav tehnika rakupõletus ja pakutrükk, mida on võimalik kasutada nii tekstiilil kui savil. 
Sel korral on workshopi materjalikasutus taandatud algosadeks, ka ideeliselt on ülesehitus abstraktsem. Tekstiilmaterjalist kasutame niiti-nööri-lõnga ja muid materjali algsemaid vorme. Savi puhul nii toor-, kui põletatud tellist ja rakupõletuses valmistatud vorme. Rakupõletuse tehnikas proovime sel korral terra sigillata´t – mis tähendab tõlkes sõelutud maad ja tegeleb keraamika pinnaviimistlusega.
Ka puupaku tähendus on teisenenud- käsitleme pakuna savi-tellist kui ehituse algelementi. Osa workshop´i tulemusest on performance’i laadne, kus põletusel on loomisprotsessis eraldi oluline roll. Seda nii rakupõletuse ahju enda ehituse kui toorsavist tuleskulptuuri vormimise näol.

18.08. - 09.09.
Elo, Eduard ja Martin Järv, sarjast „Kunstnike perekonnad”
Kuraator: Mai Levin
muuseumi galerii I korrus

Nahakunstnik Elo-Reet Järv (sünd.1939) on Järvedest tuntuim. Ta on teinud esemeid traditsioonilistes nahkehistöö žanrites – köiteid, karpe - , ent tunnustuse on talle toonud ainulaadsed nahkskulptuurid. Vahel looduslähedasemad, vahel maailma asjadest ja oludest inspireeritud, sageli fantastilised objektid elavad oma müstilist elu, puudutavad midagi alateadvuses, ühtlasi demonstreerides materjali üllatavaid võimalusi. E.Järve maailm avanes viimati 2012.a. Tarbekunsti ja Disainimuuseumis toimunud näitusel sarjast „Klassikud“. 2013.a. sai ta teistkordselt Kristjan Raua nimelise aastapreemia. Tema isa, raamatugraafik Eduard Järve (1899-1941)näitustest Kristjan Raua Majamuuseumis ja Rahvusraamatukogus on möödas enam kui 20 aastat. Kindlasti vääriks värskendamist ettekujutus ühe 1920.-30.aastate viljakama raamatugraafiku ja ksülograafi , selle kõrval ka metallehistööde kavandaja loominguga. Tema illustreeritud on suur osa tolleaegsest rahvusromantilisest ajalooainelisest kirjandusest, aga ka Albert Kivikase romaan „Nimed marmortahvlil“. Eduard Järve isa Martin Järv (1853-1919) asus 1872.a. Peterburi ja sai kunstihariduse sealses Kunstide Edendamise Seltsi koolis, nagu hiljem tema poegki. M.Järve akvarellid 19-20.sajandi vahetusest, võluvad oma lihtsuses, jäid üldsusele tundmatuks kuni 1993.a. näituseni Tallinna galeriis Põlendruum. Neid kolme nii erinevat kunstnikku, kelle looming peegeldab niisama erinevaid ajajärke, seob mingi puhtakõlaline idealism.

Näitusel on 32 Elo Järve tööd aastatest 1974-2010, 58 Eduard Järve tööd aastatest 1934-41 ja 18 Martin Järve tööd ajavahemikust 1888-1910 – Elo Järve kogust, Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumist ja Eesti Kunstimuuseumist.

Näituse kuraatorid on Anne Tiivel (Elo Järv) ja Mai Levin (Eduard ja Martin Järv).

Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital.

18.08. - 09.09.
Anne Metsis isiknäitus „Veenused & Beach Babed"
Moejoonistuste installatsioon 
muuseumi galerii I korrus ja trepp