Ruumiline kunst keskendub mitmekihilisele meelelisele tajumisele ning ei tegele pelgalt visuaalse kogemusega. Antud teostes on ruumiline mõtlemine ühendatud sisulise sõnumi ja oskusliku materjali kasutusega. Näitusele on valitud tugeva laenguga objekte, mis loovad soodsa pinnase dialoogiks ja mille kaudu saavad vaatajad kompida oma isiklikke sise- ja välisruumi piire.

Näitusele valitud 22 autori looming on silmapaistev oma intensiivsuses ja laetud vaimukuses. Neid ühendab kuraatori silmis sarnane arusaam kunsti ja absurdi kooslusest ning oskus seda oma loomingus väärikalt alltekstina kasutada.

Väljapanek koosneb spetsiaalselt selle näituse jaoks loodud kohaspetsiifilistest töödest kui ka olemasolevate teoste kuraatoripoolsest valikust. Ruumilised objektid ja installatsioonid on eksponeeritud 1. ja 3. korrusel ning muuseumi õuel.

Näituse avamisel 1. juunil astuvad üles G.Otsa muusikakooli õpilased Emma Johanna Lepasoo, Kristel Urke ja Andres Olema improvisatsiooni õppejõu Diana Kiiviti eestvedamisel. Muusikud suhestuvad näitusel eksponeeritud teostega ja komponeerivad tekkinud mõtteid ja tundeid muusikalisteks improvisatsioonideks.

Mara Ljutjuk, näituse kuraator ja kujundaja

Kuraator räägib näitusest SIIN.

ArtPrinti Noore Fotokunstniku näitus on ArtPrinti korraldatav samanimelise fotokonkursi võitja isikunäitus Evald Okase Muuseumis.

ArtPrint on trükikoda, kelle algatusel on ellukutsutud Noore Fotokunstniku Stipendium, et võimaldada ühel noorel kunstnikul esitleda oma fotonäitust parimate lahendustega, mis on väga populaarsed Lääne-Euroopas ning mida Eestis kunstnikel eriti võimalust kasutada ei ole. ArtPrint korraldab näitust koostöös Fotokuu, Foku ning HP-ga.

Stipendiumi konkurss on iga-aastane üritus ning toimub aastal 2014 kolmandat korda. Stipendiumi rahalisele väärtusele lisandub täislahendus ArtPrinti poolt. Terve näituse fotodega tehakse trükiettevalmistus.

Trükikoda korraldab konkurssi, kuhu noored kunstnikud saavad esitada oma näituse ideed. Koos professionaalse komisjoniga valitakse välja parim, kelle tööd vormistame näituseks. Väljapanekut eksponeeritakse neljas Eesti linnas: Tallinnas, Haapsalus, Pärnus ning Tartus. Pärast näituste toimumist saab kunstnik tööd endale.

http://online.le.ee/2014/06/25/galerii-okase-muuseumis-avati-korraga-kaks-naitust/

Kaks autorit eksponeerivad ehet ja sepist, kahes erinevas ruumis.

Iga löök sepisel on vajalik tekitamaks teatud mustrit, et luua nende mustrite kaudu üha uusi kordusi. Kõik kordub olles uues hetkes alati kordumatu. See on meistrite mäng muuta ja teha ümber aegunud kujundid läbi kindla ja ammuse rituaali, et panna meid uskuma korraga, millessegi nii suurde ja samas nii väikesesse –– meisse –– inimestesse.

Inimestesse kelle jaoks ehtimine on loomulik viis, mitte näida seeläbi kaunim, vaid et hoida meeles ja anda edasi tundeid, mis läbi iga lihvimisjälje on ehtesse talletunud.

Kuld ja raud, üks pole parem kui teine. On vaid erinevad võimalused loomiseks, õppimiseks, iseendaga koos olemiseks. Materjalid mis kokku sulades ei saavutaks paremaid omadusi kui neil juba on, vaid asendaks need teistega. Sobitudes teineteise vajaduste ja nõudmistega; otsides ja leides kuni viimnegi molekul on läbi imbunud mõistmisest ja nõretab andestusest. Alles siis saab avalduda meie varjus olnud loomus, tulla kookonist liblikana välja, kandes oma kehal ja tiibadel kauneid mustreid, mis paneb möödujaid ihaldama ja tahtma kogeda ning olla midagi suursugust. Midagi kuldset, midagi raudset.

http://online.le.ee/2014/06/25/galerii-okase-muuseumis-avati-korraga-kaks-naitust/

Katrina Tang on noor Eesti fotograaf, kes on silma paistnud ennekõike laste moefotode loomisega. 2003. aastal kolis Tang Inglismaale, kus ta omandas 2008. aastal Bournemouthi Kunstiinstituudis reklaamfotograafia bakalaureusekraadi (Hons). Kuigi fotograaf on teinud enamikus kaastööd välismaistele ajakirjadele, on ta enamikes töödes kasutanud võttekohana Eestimaa paiku. Nii on fotograafi moeseeriate hulgas ka töid, mis üles võetud erinevates Eesti koolides, lisaks dokumentaalsed fotoseeriad "Maakoolid" ja "Suvelaager".

Tänaseks on Tangi soov teha 2014. aastaks jätk "Maakoolide" projektile. Tegu oleks foto- ja videodokumentatsiooniga, mis avaks maakoolidega seonduva probleemistiku ning haaraks publikut kaasa mõtlema, kas maakoolide hääbumine on õppevormi muutumisega kaasnev loomulik nähtus või olukord, mille tinginud põhjustele peaks kiiremas korras jälile jõudma. Fotode ja videote kaudu püüab Tang edasi kanda seda vaimsust, mis valitseb Eesti maakoolides hetkel kui ka muuta nähtavaks need jäljed, mis on maha jäänud praeguseks suletud koolimajadest. Tang pöörab tagurpidi selle, mille sõnad on praeguseks muutnud justkui paratamatuks, laotades visuaalse dokumentatsiooni kaudu vaataja ees lahti uued võimalikud stsenaariumid.

Näitusel esitletavad tööd asetuvad dokumentaalse ja lavastusliku piirile, luues dialoogi hetkel veel elusate ja juba hääbunud koolimajade vahel. Dokumentaalne foto kannab endas alati teatud määral lavastuslikke elemente ning ka Tangi dokumentalistikas ei jää need kindlasti märkamatuteks. Kuigi Tang loob tihtipeale fotolavastusi, on tema töödes äärmiselt olulisel kohal lihtsus ja siirus. Tema tööde selgus ja usutavus paljastavadki seeläbi nii oskusliku lavastaja kui dokumentalisti rolli.

Näitusel "IDEEVORM:MUSTER - Lilled sitsil" avaneb võimalus heita pilk moe loomisprotsessile, kohtuda kunstistrateegiatega , mida kasutatakse eksperimentaalse moe loomisel ning olla tunnistajaks harukordses kultuuride dialoogis, mis viib kokku nõukogude tekstiiltööstuse ja 21. sajandi moeõpetuse.

Rahvusvaheliselt tunnustatud moedisaineri Marit Ilisoni juhendamisel töötasid EKA moedisaini ja -stilistika 1. kursuse tudengid 2014 kevadsemestril mustritega, mis pärinevad kunagise Narva Kreenholmi Tekstiilivabriku rikkalikust ja seni laiemalt kasutamata mustrite kogust. Vormiõpetuse mustrite erikursus seadis eesmärgiks arendada mustreid kolmemõõtmelisteks ruumilisteks objektideks, mille hulgast tehtud valik jõuab näitusele Evald Okase majamuuseumis.

"Meie ümber on igapäevaselt palju erinevaid mustreid, nii looduslikke ja loomulikke kui ka disainitud ja tehislikke. Tavaliselt esinevad mustrid kahemõõtmelisel pinnal, eriti moekunstis, kus mustriline kangas on disaineri baasmaterjal, mida rõivaste loomiseks lõikama hakatakse," kirjeldab Marit Ilison mustrite ja moekunstniku igapäevast töösuhet. EKA-s läbiviidud mustrikursus pööras sedalaadi turvalised suhted peapeale ja kursusel õpiti mustreid tundma selleks, et neid käsitleda ruumilise teosena. Üliõpilaselt nõuti mustritesse sisenemist ja selle struktuurist aru saamist, et anda vastus küsimustele " Kuidas luua mustrist vorm? Kuidas seda teha värskel, ootamatul ja pilkupüüdval viisil?"

Marit Ilison kirjeldab läbitud kursust kui eksperimenti, nii juhendajale kui tudengitele. " Üliõpilaste esimene ülesanne oli loosi teel saadud muster lahti harutada, tükkideks võtta, uurida värvide ja kujundite sümboolikat ja semiootilisi tähendusi ning uitmõtelda, mida võis mustrit loonud tekstiilikunstnik loomishetkel mõelda?

Samuti tuli rakendada erinevaid meeli ergutavaid disainimeetodeid ja -võtteid nagu näiteks ideelist ja visuaalset ahelreaktsiooni, mis viib mõtted triivima. Paralleelselt tuli teha katsetusi materjaliga - taaskasutatud PVC reklaam-bänneritega, mis osutusid väga riukalikuks ja keeruliseks väljakutseks. Iga tudeng leidis oma viisi, kuidas PVC-st ruumilisi konstruktsioone välja võluda - nad lõikasid, rebisid, kleepisid, klammerdasid ja põletasid.

Järgmiseks sammuks oli kollaažitehnikas eksperimentaalsete kavandite valmistamine ning lõppfaasis tuli materjalikatsetused ühendada kollaažkavandiga ning ülesanne ellu viia. Pidevalt tuli jäädvustada ja vormistada tõõprotsessi kirjeldavaid materjale.

Kogu protsessi eesmärgiks eemalduda algsest mustrist võimalikult kaugele, et siis pika ringiga ja uute kogemustega rikastatult lähtemustri juurde tagasi jõuda.

Näitusele Evald Okase Muuseumis jõuab huvitamatest töödest kokku pandud kollektsioon, mida täiendavad tööde juures kasutatud originaalmustrite skanneeringud ja tudenite tööprotsesside dokumentatsioon. Moefotograaf Maiken Staaki käe all valmis eksperimentaalkostüümidest moefotoseeria. Näituse kujunduse autorid on Marit Ilison ja Tuuli Aule ning näitust saadab teemakohane trükis, mille koostas ja kujundas Tuuli Aule.

"IDEEVORM:MUSTER - Lilled sitsil" jätkab 2011. aastal alanud eksperimentaalset kursust "Ideevorm" , mille kontseptsiooni pakkus Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonnale moekunstnik Marit Ilison sooviga anda üliõpilastele võimalus väljuda tavapärasest reaalsusest ning eksperimenteerida materjali ja vormidega, mida moedisaini õppekava ainetes pole ette nähtud. Kui tavaliselt tegeleb moedisainer kangaga, on selle kursuse eesmärgiks otsida erinevaid võimalusi teiste materjalidega töötamiseks ja murda ebatavalise materjali vastupanu. "Kõik tavapärased siluetid, eriti korsetid ja kleidid, on sellel kursusel keelatud, "selgitas Ilison ülesande väljakutseid.

Varasematel aastatel on materjalideks olnud valge puuvillane kangas, paber ja õhuke vineerspoon.

Projektiga töötasid:
Marit Ilison, moekunstnik
Tuuli Aule, graafiline disainer
Maiken Staak, fotograaf
Eha Komissarov, kuraator
EKA moedisaini ja-stilistika 1.kursuse üliõpilased

Täname sponsoreid:
Eesti Kultuurikapital,
PVCga toetasid projekti Stereo Media OY ja Outdoor Media Estonia OÜ

Fotode autor Maiken Staak

Augusti keskpaigas eksponeerib Evlad Okase Muuseumi galeriis oma loomingut Lauri Sillak (Laurentsius).

Kunstnik Laurentsius (Lauri Sillak) töötab peamiselt raamides. Seda nii otseselt kui ka kontseptuaalses võtmes. Kunstnik läheneb oma objektile äärmise pühendumusega, tegemata allahindlust endale ja oma tõekspidamistele. Lisaks äärimisele detailsusele, millega kunstnik kujuteldavat edasi annab on Laurentsiuse loomingut ajast aega läbinud eriline huvi pildiraamide vastu. Sageli on raam sisust olulisemgi. Glamuursed raamid, mis kätkevad, au ja kuulsust, peidavad endas midagi sügavamat.

Tema töödest võib leida nii imepisikesi maale, mis on ümbritsetud massiivsete raamidega ja ka teoseid, mille raam räägib meile lugu lõuendilt edasi.

Lauri Sillaku suvine näitus EO Muuseumi galeriis toob Haapsallu 2014. aasta Draakoni galerii kevadise väljapaneku.