EVALD OKAS MUUSEUM NÄITUSED SUVEKOOL KURSUSED HAAPSALU KLAASIPÄEVAD
in english
Evald Okase Muuseum
Uudiste arhiiv
XXIII Pärnu Filmifestival Haapsalus

Esmaspäev, 20. juuli

kell 17.00 Põlisrahvaste kultuuritraditsioonid
KILP ON MU VENNAS, Paapua Uus-Guinea, 2009, 26’
M. Eby film paapuade kultuurimälust Iga põlvkond kaotab midagi esivanemate oskustest, nende kunstist ja kogemustest. Paapua Uus- Guinea mägedes on erinevused põlvkondade vahel vägagi dramaatilised. Suguharude vahelised võitlused, kus kasutatakse vibusid, nooli ja kilpe, on möödanik. Filmigrupist julgustatuna asub grupp noormehi õppima kilpide tegemist. Neid juhendab suguharu vanem, keda hellitavalt kutsutakse Tomahoogiks.
LEGEND SHIVAST JA PARVATIST, India, 2008, 85’
Filmilooja Krishna sõidab Lõuna-Saksamaalt Himaalajasse otsima oma ema ning isa armulooga seotud inimesi ning paiku. Krishna sündis sakslanna ning hindu guru armastusest, kuid kasvas üles üksikema hoole all Saksamaal. Tema mõlemad vanemad on surnud. Nende lugu on sama ilus kui tuntud legend Shivast ja Parvatist.

kell 19.00 Kunsti olemus
TOOMIKU FILM, Eesti, 2008, 78’
Marko Raadi portree kunstnik Jaan Toomikust Ekraaniportree kunstnik Jaan Toomikust aastal 2007, mil mees tahab hakata pikka mängufilmi lavastama. „Toomiku film” on Jaani tee painajast teoseni. Raamiks tema läbielatud, korduvalt ülemaalitud ja videoks vormitud lähedased ning friigid, kes ilma temata olla ei oska ja kelleta Toomik ei oleks see, kes ta praegu on.
ILU JA MEELEHAIGUSE VAHEL ehk Dr. PRINZHORNI KUNSTIKOGU, Saksamaa, 75’
Christian Beetz’i film vaimuhaigete kunstist Põhjalik pilk kuulsasse Prinzhorni kollektsiooni, mis sündis 1920-ndatel aastatel saksa kunstiteadlase ja psühhiaatri Hans Prinzhorni eestvedamisel. Natsid kasutasid näiteid sellest kunstikogust näitusel “Degeneerunud kunst”, et tõestada – vaimuhaigete kunst on sama, mis moodne kunst.

Teisipäev, 21. juuli

kell 17.00 Looja portree
PÄÄSUKE, Serbia, 2007, 17’
Milan Belegišanini film vanast karjusest Vana mees leidis pääsupoja, kes oli pesast välja kukkunud. Soovist päästa linnupoja elu, hakkas mees teda toitma küpsetest kirssidest leitud ussikestega ning jootma omaenda suust. Paari kuu pärast oli lind oma toitjasse sedavõrd kiindunud, et lendas mehega kõikjale kaasa, vahelduseks istus tema õlal või karakullmütsi otsas. Sügiseks kasvas pääsuke päris suureks linnuks ning taat hakkas kartma, et ta ei lendagi ära lõunamaale. Siis otsustas vana mees veidi raha koguda ning koos oma linnuga mere äärde sõita…
LAANTE ELEEGIA, Tšehhi, 2009, 14’
Vàclav Kadrnka film eraklikust kunstnikust-puulõikajast Lühifilm Jan Šimekist, moraavia rahvakunstimeistrist, kelle kätega nikerdatud puukujud on juba kunstniku eluajal saanud suureks vaatamisväärsuseks. Kunstniku teosed on sündinud tihedatest seostest Moraavia looduse ning rahvaga.
19 NIITI, Argentiina, 2008, 25’
Stella Iannito film omapärasest marionetimeistrist Fernando ja Don Demetrio mängivad lavastuse ja reaalsuse piirimail. See on portreefilm marionetimeistrist, kes teeb oma kätega valmis peaaegu elusuuruses inimese ja paneb selle elama.
BRANCUSI – JUURED NING OKSAD, Rumeenia, 2008, 29’
Alexandre Martinsi portreefilm rumeenia skulptorist C. Brancusist

kell 19.00 Elav pärimuskultuur
KIHNU KOSJAD, Eesti, 2009, 56’
Meelis Muhu film taaselustatud kosjakommetest Kihnus Läänemere idakaldal asub üks väikene Kihnu saar. Meelis ja Raili on selle saare armastajapaar. Nad otsustavad abielluda kõiki esivanemate traditsioone, kombeid ja tavasid järgivalt ja korraldada sellele vääriline pulmapidu. Enne pidu on aga vaja veel kosjas käia, noorikumaja pidada, veimed valmistada, säärepaelad punuda ja rahvas kombe kohaselt pulma kutsuda. Kõiki neid tegemisi saadab laul, tants ja värvikas kihnu nali.
KIHNU PULMAD, Eesti, 2009, 97’
Meelis Muhu film 3-päevasest rahvapeost saarel Väikese saare suure pulmapeo ettevalmistustööd on lõppemas ja algab kolm ööpäeva kestev tõeline Kihnu pulmapidu. Suur suvi, kihnu naised, punased rätikud, tants ja laul. Üllatusi jagub nii noorpaarile kui 300 pulmakülalisele. Pidu, mida oodati 13 aastat.

Kolmapäev, 22. juuli

kell 17.00 Uus kunstikeel
H. Schulteisi eksperimentaal LAADASUHE, Inglismaa 2009, 5’
Dokumentaalne eksperimentaalvideo on üles võetud laadaplatsil, kus üks üsna laadalik mehe ja naise armusuhe aset leiab. Videofilm on pühendatud Hy Hirsh’ile ja suvealguse esimesele päevale. O. Bonini film tulekunstist
TOLM JA ILLUSIOONID, USA, 2009, 85’
Eelmise sajandi 70-ndatel aastate alguses korraldas üks väike grupp kunstnikke San Francisco lähistel hiiglasliku tuleskulptuuriga performance’i, millest sai hiljem Nevada kõrbes toimuva hiigelfestivali BURNING MAN (Põlev Mees) nurgakivi. Filmi autor küsib - kas kontrakultuuri äkilisest sündmusest on saanud samm-sammult konservatiivseks muutuv traditsioon?

kell 19.00 Rütm ja meloodia 500
D’Innocenzo rituaalifilm PÜHITSETUD TANTSIJA, India, 2008, 30’
Biswajit on 15-aastane poiss, kes elab väikeses savionnis India külas Dimirisenas. Ta on üks neist lastest, kes on üles kasvanud pühakojas ning maast-madalast õppinud koos teiste poistega tantsima Shiva auks. Vastavalt grimeerituna ning naiste riietuses esindavad nad Shiva armukesi. Iga Biswajiti päev möödub väsitavates treeningutes. Kuid tema Gotipua period hakkab läbi saama ning peagi lahkub noormees templist. Tal on raske ette kujutada elu väljaspool pühakoda. Biswajit palub jumalat, et see juhiks teda uuel teel. Sigrid Faltini film
LA PALOMA – IGATSUSE MELOODIA, 2008, 93’
Juba enne moodsa tehnika kasutuselevõttu rändasid meloodiad rahvalt rahvale ning mandrilt mandrile. Sigrid Faltin uurib oma filmiga, kuidas baski helilooja Sebastian Irader’i laul La Paloma (eesti k “Tuvike”), loodud aastal 1858, rändas Euroopast Ladina-Ameerikasse ning edasi Aafrikasse. La Paloma on laul igale nahavärvile ja igale usutunnistusele. Filmi autor küsib – mis on laulu igihaljuse saladus? Miks on see meloodia saanud igatsuse sümboliks üle kogu Maakera?

Pilet - 25 krooni, õpilased, tudengid ja pensionärid – 15 krooni

Evald Okase Muuseum | Karja 24, Haapsalu | eo.muuseum@gmail.com